SRG rohekonverents ja häkaton

GreenTech Start

 

 

Tõstame koolikogukonna teadlikkust rohetehnoloogiatest ja nende mõjust keskkonnale. Korraldame konverentsi, et anda teadmisi, sisendada vastutustunnet ja inspireerida. Konverentsi osaks on töötoad, mis edendavad arusaama rohetehnoloogia rakendamisvõimalustest. Teadmiste kinnistamiseks arendab koolipere häkatonil praktilisi rohetehnoloogia projekte. Projekti tulemusena on koolis jagatud arusaam rohetehnoloogiatest ning inimesed on võimestunud tulevikus roheprojektides aktiivselt osalema.

Konverents ja häkaton toimuvad Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Ürituse korraldamisse on panustanud Eliko Kõiv, Andrus Ehrpais, Säde-Helis Pärn, Madli Jette Käärik, Aaron Hakkaja, Tauri Väli, Krislin Malm, Berit Väli, Taavi Vilba, Andre Loog, Marja-Liisa Dobrus, SRG õpilasesindus ning kõik SRG mentorid, kes on sellel teekonnal ise julgelt juurde õppinud ning teinud seda SRG töötajatele omaselt väga suure pühendumusega.

Täname kõiki, kes on kaasas olnud ja ära teinud!

Rohekonverents 5. märtsil 2024

Mis on konverents?  Teatava ala asjatundjate kogunemine, kus peetakse teaduslikke ettekandeid, toimuvad tööpajad, diskussioonid, esitlused vms (allikas: https://sonaveeb.ee/)

Miks see „rohe“ seal konverentsi sõna ees on? See on lühend sõnast roheline. Roheline – ökoloogilist mõttelaadi pooldav ja rakendav inimene  (allikas: https://eki.ee/dict/ekss)

Miks meil seda vaja on?

Hetkel puudub Saue Riigigümnaasiumis ühtlane kollektiivne teadmine ja arusaamine rohetehnoloogilistest võimalustest. Näeme, et meie koolikogukond vajab teadmisi selles osas, millised rohetehnoloogilised lahendused tänapäeval üldse võimalikud on ning millised on rakendamise võimalused nii organisatsiooni kui ka indiviidi tasandil.

Konverentsil astuvad esinejatena üles erinevate kõrgkoolide ja asutuste esindajad, kes tegelevad igapäevaselt roheliste tehnoloogiatega ning oskavad anda edasi teadmisi tänapäevastest rohetehnoloogilistest võimalustest ning suudavad heita pilgu ka rohetehnoloogiate tulevikku. Samal ajal toimuvad ka töötoad, kus saab proovida erinevaid rohetehnoloogilisi lahendusi.  Konverents salvestatakse, et konverentsi ettekandeid oleks edaspidi võimalik kasutada õppetundides ja järele vaadata neil, kes kohal olla ei saa.

 

Konverentsi moderaatorid on Andrus ja Säde!

Andrus Ehrpais on SRG G2-4 õpilane, kes on terve oma elu olnud ümbritsetud looduse ja metsaga. Seetõttu on kõik rohelisema tuleviku poole tehtavad edusammud talle vägagi kordaminevad.

Säde-Helis Pärn on SRG G2-2 õpilane, kes on üles kasvanud ja kogu oma elu elanud maal looduse keskel, mistõttu on kõik rohelisema tulevikuga seotud teemad tema jaoks väga olulised. 

Jaanus Terasmaa on Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor, Ökoloogia keskuse juhataja. Jaanus on teaduses alustanud paleolimnoloogina, uurinud järvesetete abil kaugel minevikus toimunud sündmuseid, aga veest järjest rohkem välja tulnud ja võtnud eesmärgiks Maailma päästmise kliima, jätkusuutlikkuse ja keskkonnateadlikkuse teemade vahendusel.

Enn Laansoo Jr., tegevjuht, asutaja Pakri Teadus- ja Tööstuspark ja Elmo. Enn Laansoo Jr. on roheettevõtja, kes on viimased 15 aastat panustanud vaid keskkonnasäästuga tegelevatesse ettevõtetesse. Laansoo visioon rõhutab innovatsiooni ja ettevõtluse tähtsust ühiskonnas ning ta püüab edendada jätkusuutlikke ja kasvu toetavaid ettevõtmisi. Tema panust on märgatud mitmel tasandil, olles seeläbi tunnustatud nii äri- kui ka investeerimisringkondades. 

Anna Lohmatova on Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labori projektijuht. Ta loob ja viib ellu ringluse valdkonna projekte, keskendudes moetööstusele. Tema juhtimisel viiakse praegu Eestis, ELis ja Keenias ellu mitmeid projekte, mille eesmärk on hõlbustada moe- ja tekstiilisektoris üleminekut ringlusse. Anna on kirglik globaalsete probleemide ja süsteemsete lahenduste, jätkusuutliku kliimameetmete, elukestva õppe, tantsimise ja kunsti vastu. Ta usub, et muutused poliitikavaldkonnas, läbipaistvuse tasandil, teadusuuringutes ja hoolitsuskultuuris võivad oluliselt kaasa aidata praeguste aktuaalsete keskkonna-, majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisele.

Kadi Mäe on silmapaistev arendusekspert ning roheteemade eestvedaja Politsei- ja Piirivalveametis. Tema juhendamisel on PPA võtnud olulisi samme keskkonnasõbralike lahenduste rakendamisel ja jätkusuutlikkuse edendamisel. Mäe pühendumus roheteemadele on aidanud kaasa mitmetele algatustele ja projektidele, mis keskenduvad näiteks energiaefektiivsusele, jäätmete vähendamisele ja taastuvenergia kasutamisele PPA tegevuses. Tema eestvedamisel on PPA muutunud eeskujuks keskkonnasõbralike lahenduste rakendamisel avalikus sektoris.

Kerli Lambing on Lääne-Harju valla keskkonna- ja ehitusosakonna juhataja, kelle pühendumus keskkonnahoidlikkusele ja jätkusuutlikkusele on märkimisväärne. Kerli usub, et rohelised tegevused ei piirdu üksnes ettevõtetega, vaid ulatuvad ka omavalitsuste tasandile. Visioon keskkonnahoidlikust vallast inspireerib kogukonda ning julgustab rakendama keskkonnasäästlikke praktikaid igapäevaelus ja kogukonna arendamisel. Kerli Lambingu juhtimisel on Lääne-Harju vald võtnud olulisi samme keskkonnasõbraliku infrastruktuuri ja teenuste loomisel ning edendanud keskkonnateadlikkust kohalikus kogukonnas. 

Kadi Asmer on Rocca al Mare Kooli õpetaja, rohemuutuse eestvedaja, RoheRaMi ja loodusklassi projektijuht. Kadiga koos on laval Rocca al Mare Kooli abiturient Emma Carmen Koit, kes on aktiivne tegutseja kooli roheinitsiatiivi noortegrupis RING ning moekonkursi Roosad Käärid 2024 peakorraldaja.

Rocca al Mare Kool on Eesti haridusmaastikul tuntud kui asutus, mis väärtustab keskkonnaharidust ja jätkusuutlikkust. Kooli lähenemine õppimisele hõlmab mitmekesiseid tegevusi ja projekte, mis keskenduvad keskkonnasõbralikele lahendustele ja rohetehnoloogiale. Kool on osalenud Rohetiigri programmis näidates üles huvi keskkonnateadlikkuse ja roheliste praktikate vastu. Rocca al Mare Kooli tegevuskeskkond julgustab õpilasi mõtlema jätkusuutlikkusest ja keskkonnahoiust ning innustab neid rakendama neid põhimõtteid igapäevaelus. Kooli lähenemine õppimisele ja keskkonnasõbralikkusele aitab kujundada õpilaste teadlikkust ja vastutustunnet keskkonna suhtes, valmistades neid ette tegutsema rohelisema tuleviku nimel 

 

Registreerimine töötubadesse on kohapeal! Kes on varem kohal, sel on suurem valik 😊.  

Töötoad on neljas erinevas ruumis III korrusel. Kõik neli alustavad korraga oma tööd kell 9:00, 10:30 ja 13:00. Töötuba kestab 1,5 tundi. Kui töötuba lõppeb, siis liikumisel palun arvestada laval esinejatega st mitte häirida!

1) Taastuvenergia töötuba: Uurime taastuvenergia komplektiga energia muundamise põhimõisteid ja tegureid, mis mõjutavad tuuleturbiinide ja päikese elementide tõhusust. Energia muundamine, võimsuskõverad ja kasutegurid. Kuidas arvutada välja labade arvu, pikkust, sammu ja kuju mõne tuuleturbiini võimsusele.

2) Päikeseenergia töötuba: Mis on päikesepaneelid ja mis kollektorid? Kuidas mõjutavad päikesepatarei väljundit nurk, valgustugevus ja temperatuur. Millised on kasutamise plussid ja miinused.

3) Aqualibrium - veevõrgu projekteerimise töötuba: Töötoas antakse ülevaade veevõrkude projekteerimisest, ehitamisest ning modelleerimisest. Vaadeldakse, kuidas tagada, et igast kraanist tuleks igal hetkel piisavalt vett vajalikul survel. Kuidas on võimalik optimaalselt panna tööle võrk, kus on kümneid pumplaid ja tuhandeid kilomeetreid torusid? Töötoa käigus viiakse läbi optimaalse veevõrgu projekteerimise võistlus, kus kahe- ja kolmeliikmelistel võistkondadel on vaja planeerida ja ehitada etteantud tingimustele vastav võimalikult optimaalne veevõrk. Katsetuste käigus selgub tõhusaima veevõrgu projekteerinud võistkond.

4) Heitsoojuse töötuba: Töötoas saab teada, kui palju heitsoojust tekib ja millised on heitsoojuse allikad ning kas ja kuidas seda kasulikult ära kasutada tubade kütmiseks.

Loosime SRG merchi!

Loosime välja bowlingu kinkekaardi kõigi osalejate vahel konverentsi lõpus

 

Konverentsi ja häkatoni teemad on seotud loodusainete õpiväljunditega ning osalemise tulemus sisestatakse III õppeperioodi:

Kõik G3 füüsikasse

G2-1 loodusgeograafiasse

G2-2, G2-3, G2-4 ja G2-5 bioloogiasse

Kõik G1 keemiasse

 

Osaled mõlemal päeval – tulemus 100%

Osaled ühel päeval – tulemus 50%

Ei osale – 0%

0% parandamise võimalus – vaatad konverentsi järgi ja ülesande lahendamiseks annab õpetaja Eliko

Häkaton 7. märtsil 2024

Milliseid rohetehnoloogiaid saaks kasutada Saue Riigigümnaasium, et vähendada organisatsiooni negatiivset keskkonnamõju? Sisend häkatoni jaoks kogutakse konverentsi päeva lõpus veebiküsitlusega, mis uurib osalejatelt arvamusi selle kohta, milline on hetkel Saue Riigigümnaasiumi “rohelisus”. Küsitluse tulemuste alusel on võimalik hinnata, millised on õpilaste silmis põhilised probleemkohad ning häkatonil asutakse disainmõtlemise meetodil neile lahendusi otsima ja fookus on just võimalikel tehnoloogilistel lahendustel.

Töötatakse esialgu mentorgruppides ja edasi klassides. Häkatoni käigus töötatakse välja WOW-idee, teostamise võimalused ja prototüüp. Parimate ideedega grupid saavad auhinnad ning ideedel võib olla potentsiaali osalemiseks Negavati konkursil.

Taavi Vilba on Saue Riigigümnaasiumi koolijuht. Taavi pühendub enda töös sellele, et SRG oleks kvaliteetset haridust andev õppijakeskne kool, mis on kasvulavaks maailmamuutjatele.

Triin Käpp on Haridus- ja Teadusministeeriumi riigigümnaasiumide rajamise koordinaator. Triin on kooli pidaja esindaja ning aitab igapäevaselt tagada seda, et me saaksime teha ägedat ja hästi toimivat kooli.

Mairo Kirss on Riigi Kinnisvara ASi põhja piirkonna kinnisvarahaldur. Mairo haldab muuhulgas ka Saue Riigigümnaasiumi hoonet ning panustab koos kolleegidega sellesse, et SRG koolikogukonnal oleks hea õpi- ja töökeskkond.

Uku Karl Terras on Saue Riigigümnaasiumi õpilasesinduse liige. Uku Karl on üks nendest julgetest, kes on võtnud vastutuse tagada, et iga õpilase hääl SRGs oleks kuuldud ja arvesse võetud. Uku Karl on ise enda kohta öelnud: “Mina olen optimistlikult pessimistlik realist. Ma olen sarkastiline, aga sõbralik.”. 

Aaron Oks on Harju Elektri keskkonnaspetsialist, kes tagab igapäevaselt ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteemi toimivuse ning ettevõtte keskkonna-alaste eesmärkide saavutamise. 

Häkatoni võitjale APOLLO kinkekaardid. 

Häkatoni rahaline auhinnafond on kokku 600 € (I koht Apollo kinkekaardid väärtuses 300 €; II koht Apollo kinkekaardid väärtuses 200 €; publiku lemmiku auhind Apollo kinkekaardid väärtuses 100 €). Võitnud grupp/klass ise otsustab, kuidas nad seda jagavad ja/või kasutavad.

Konverentsi ja häkatoni teemad on seotud loodusainete õpiväljunditega ja osalemise tulemus sisestatakse III õppeperioodi:

Kõik G3 füüsikasse

G2-1 loodusgeograafiasse

G2-2, G2-3, G2-4 ja G2-5 bioloogiasse

Kõik G1 keemiasse

 

Osaled mõlemal päeval – tulemus 100%

Osaled ühel päeval – tulemus 50%

Ei osale – 0%

0% parandamise võimalus – vaatad konverentsi järgi ja ülesande lahendamiseks annab õpetaja Eliko