Üle 400 gümnasisti sukeldusid sisekaitseõppe laagrites päriselu väljakutsetesse
Tõnis Neiland, sisekaitseõppe vanemõpetaja
Sisekaitseõpe on gümnaasiumi valikaine, mis annab noortele teadmisi ja oskusi, mida on vaja pääste- ja tuletõrjetöös, avaliku korra tagamisel, piirikaitses ning maksu-, tolli- ja vanglatöös. Politsei- ja piirivalvekursuste eesmärk on tutvustada õpilastele Politsei- ja Piirivalveameti tegemisi.
Politsei ja piirivalve õppelaagrid gümnasistidele on selleks korraks edukalt läbi viidud. Sel aastal toimus viis laagrit, millest võttis osa 467 õpilast 25 koolist ning mis toimusid märtsi teisest poolest kuni aprilli esimese pooleni. Osalejaid oli üle kogu Eesti: Orissaarest Narvani. Võrreldes eelmise aastaga oli nii laagreid kui ka osalejaid rohkem.
Õppelaagrid pakuvad õpilastele hindamatut kogemust, peegeldades realistlikult nii meie kadettide õppetöö sisu kui ka igapäevaseid olmetingimusi. Just tänu sellele praktilisele kokkupuutele tekib igal aastal paljudes noortes tõsine huvi jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemias, nähes oma silmaga, mida see tee tegelikult tähendab.
Konkurents akadeemiasse on aga tihe. Näiteks eelmisel aastal oli minimaalne vastuvõtupunktide summa 45, kuid isegi see ei taganud kindlat sissepääsu: osa sama punktisummaga kandidaate jäi ukse taha.
Esimene laagripäev
Sel aastal toimusid kõik politsei ja piirivalve õppelaagrid Tallinna õppekeskuses. Laagrid algasid õpilaste saabumisega, misjärel korraldajad võtsid nad vastu ja juhatasid ühiselamutesse. Seejärel koguneti Eduard Raska auditooriumisse, kus laagrid avati: tutvustati Sisekaitseakadeemiat ja kahe päeva programmi. Samuti räägiti, miks tasub akadeemias õppida. Pärast seda alustasid õpilased tegevustega töötubades.
Esimese päeva töötoad hõlmasid riviõpet, kriminalistikat, sisseastumiskatseid ja relva algõpet. Riviõppe töötoas õppisid õpilased rivis seismist ja rühmana liikumist. Osavamad said proovida ka grupi juhtimist. Ilmad olid enamasti head, mistõttu oli tegevusi meeldiv õues läbi viia.
Kehalised katsed hõlmasid kõhulihaste harjutusi, kätekõverdusi, koordinatsiooniharjutust ja kolme kilomeetri jooksu. See andis õpilastele hea ülevaate nende füüsilisest vormist akadeemiasse kandideerimiseks. Märgata oli, et paremad tulemused saavutati kätekõverdustes ja kõhulihaste harjutustes.
Kriminalistika töötoas tutvustati õpilastele eriala telgitaguseid ja nad said ise jälgi avastada nagu tulevased detektiivid. Samuti toimus esimesel laagripäeval relva algõpe, et valmistuda järgmisel päeval püstolist laskmiseks.
Pärast töötubade lõppu ja õhtusööki said õpilased end proovile panna meeskondlikes ülesannetes. Nad jagati kümnesse eri koolidest koosnevasse võistkonda. Võistlusel pandi proovile nii koolis õpitu kui ka meeskonnatöö oskused. See tegevus osutus väga populaarseks ja parimaid premeeriti auhindadega.
Õhtuse võistkondliku mängu ajal töötasid õpilased välja ka reklaamfotosid akadeemiale. Selleks võis kasutada erinevaid vahendeid, sealhulgas tehisintellekti. Valminud tööd olid väga loovad ja pakkusid kommunikatsiooniosakonnale rohkelt inspiratsiooni sihtgrupini jõudmiseks.
Teine laagripäev
Teine päev algas hommikuvirgutusega, millele järgnesid töötoad. Õpilased said proovida märulivarustust ja õppida kadettidelt enesekaitsevõtteid. Päeva teises pooles oli noortel võimalus lasta Glocki püstolist, lahendada politseitööga seotud ülesandeid ja panna oma teadmised proovile Kahootis.
Õpilaste tagasiside õppelaagritele oli väga positiivne. Erinevatele osalejatele meeldisid erinevad tegevused ja ühte selget lemmikut ei olnud.
Mul on hea meel, et mahukas töö on jälle tehtud ja paljud gümnasistid said ülevaate akadeemia elust. Loodan, et see innustab neid tulevikus siia kandideerima.
VERBIS AUT RE!
